Jõudsime Londonist nii väsinutena tagasi, et terve järgmine päev kulus magamisele.
Aga siis algas õppimine - tõsine ja isegi pisut meeleheitlik õppimine.
Erasmuse lepingus seisab, et kui 15 eap-d ära ei tee, siis peab vahetuõpilane oma stipendiumi tagasi maksma ehk siis "no pressure!"
Mul oli 3 eksamit sellel semestril - Saksa kirjandus romantikast realismini, Saksamaa poliitiline süsteem ja rahvusvaheline germanistika.
Arvan, et ei ole väga pikalt nii korralikult oma eksamiteks õppinud. Ja kõik läks hästi!
Kirjanduse eksam oli esimene ja täis puhtaid faktiküsimusi, pisikesi detaile, mis imelikul moel aga väga hästi meeles olid. Eksami lõpus ütles õppejõud isegi ühe vastuse ette ja kinkis kõigile vahetusõpilastele raamatu, mis räägib vendade Grimmide lahkumisest Göttingenist. Pean mainima, et pea kõik kuulsamad Saksa kirjanikud on mingi perioodi oma elust ja õpingutest siin Göttingenis veetnud. Perspektiivi on ^^ Hindeks tuli B :)
Saksamaa poliitiline süsteem ajas mind vist enim paanikasse. Loengutes ei suutnud me Triinuga peaaegu üldse keskenduda ja tegemist oli pigem niisama istumise kui reaalse õppimisega. Võtsimegi siis kõik slaidid lihtsalt ette, googeldasime ja kirjutasime ja õppisime kantslerite ja presidentide nimesid ja parteisid pähe. It paid off. Eksam oli suuline, ruumis oli professor ja protokollija. Siin on kombeks, et kõik vastused pannakse kirja, et hindamine ausam oleks. Meid oli kolm, kes suulist eksamit võtsid, mina olin esimene. Mõne asjaga oli raskusi, aga kantslerite nimede suurepäraselt teadmine avaldas professorile muljet :D Yay! Triinut tabas halb õnn - täpselt enne tema eksamit hakkas ökonoomikus tulealarm tööle. Õppus see polnud ja kõik pidid kiiremas korras lahkuma. Tuletõrje tuli kohale, maja vaadati üle. Umbes 10 minuti pärast lasti meid sisse tagasi ja selgus, et köögis läks mikrolaineahi põlema :D Kui tagasi eksamiruumi ette läksime, veeti sama koridori otsast ahju välja. Läks hästi :D
Kui me kõik lõpetanud olime, andis professor kohe meie hinnetelehed kätte - sain A :)
Germanistika eksamiks jõudsin vast kõige vähem õppida. Eksamit tegime kõik kolme kaupa, et ikka julgem oleks. Seda hinnet ma veel ei tea, selgub homme :)
Ekamite vahepeal jõudsime veel Hamburgis käia. Peab mainima, et see oli kõige jubedam ilm, mis ühe reisi ajal olnud on. Jäine tuul ja tohutu õhuniiskus tekitas Hamburgis -18 kraadise tunde. Ma pole ühegi reisi jooksul nii palju kirikuid külastanud - 5 kirikut ja 2x Raadimaja. Seadsime oma ringi nii, et saaksime iga natukese aja tagant kirikusse sooja minna, sest muidu lihtsalt ei pidanud vastu :D
Ja Hamburgis sain veel ühe klassivennaga kokku - Ilmariga. Taaskord oli nii vahva kohtuda, tal läheb hästi ja oskab saksa keelt vast isegi paremini kui mina. :) Päeva lõpetasime pruulikojas ja jutustasime pikalt.
Veider lõunasöök Hamburgi pruulikojas .. :D
Üks naljakas ebaõnnestunud reis viis meid Kasselisse. Meriti kindel soov oli see, et kindlasti ei tohi olla rongijaamas külmetamist ja passimist. No sellega läks väga halvasti. Selgus, et rööpad on kuskil Kasseli ja Göttingeni vahel kasutuskõlbmatud. Göttingenist viidi meid rongi asemel hoopis bussiga kuskile pisikesse jaama, kus pidime üle poole tunni rongi ootama, et Kasselisse jõuda. Mingit hoonet seal ei olnud ja tegelikult oli tunne, et tahaks lihtsalt kodus soojas teki all olla. Lõpuks jõudsime Kasselisse, kust kõndisime ühest rongijaamast läbi linna teise jaama. Olukord oli nii koomiline, et ajas pidevalt naerma :D Ja uuest rongijaamast võtsime rongi tagasi Göttingeni. Muidugi ei olnud rööpad veel korras ja pidime taas bussi ootama seal samas pisikeses jaamas. Inimesed olid üdini pahased ja närvis ja bussi saabumisaeg oli teadmata. Vaene infot jagav naine, kes pahaste sakslaste viha alla jäi. Lõpuks buss tuli, aga öeldi, et te peate kõik väga kitsalt bussi pugema, sest VIST on see ainus buss. Na toll! Silgud pütis ja jõudsime pärast tunni ajalist bussis seistes loksumist Göttingeni. Kiiremas korras kõndisime koju ja pugesime teki alla. :D Jääb meelde küll see "reis". :D
Veel toimus vahepeal Australian Day tähistamine. Põhimõtteliselt on see väga sarnane eestlaste jaanipäevale. Inimesed hakkavad juba päeval õllet jooma, grillitakse, traditsiooniline on ka pakiveini joomine otse pakist. Aga see oli tohutult vahva! Maha oli tulnud esimene korralik lumi, grill töötas ja söime kuumi vorstikesi. It was fun :) Kui pimedaks läks, läksime Charly Max'i edasi ja nautisime soojas olemist. Mõnus!
Grupipildi jaoks jäime meie kahjuks hiljaks ja Hugo polnud nõus uuesti riideid seljast võtma. :)
Charly Max!
Christine'iga :)
Kojumineku ajal leidsime Göttingen Siebeni platsil lumememme ja nautisime seda laia langevat lund. Kui oleks pisut valgem olnud ja kell mitte nii öine, siis oleks heameelega teinud pikema jalutuskäigu.
Samuti toimus minu suur esinemine jazztantsuga, milleks terve semestri harjutanud olime. Kõik Hochschulspordi tantsugripid olid valmistanud tantsu mõne filmimuusika järgi ja kogu õhtu oli ülesehitatud Oscarite jagamise järgi. Kokku esines 19 gruppi. Audrey, Hugo ja Merit käisid mulle kaasas elamas. Esinemine läks väga hästi! :)
Ja siin on meie tants :)
Ja siis meie vapustav koorilaul! Terve semestri olime harjutanud ühte lugu - Gloriat. Lõpuks viskas see lugu isegi Meritil üle, kes vapustavalt kaua proovis isegi viitsis käia, aga ka tema entusiasm jõudis enne esinemist raugeda. Meiega koos esines ka orkester ja lõpptulemus oli üllatavalt hea. Üks apsakas tuli, aga sellegipoolest võib seda üritust õnnestunuks lugeda. :)
Ettevalmistumised enne esinemist.
Semester hakkab nüüd lõppema ja iga päev näen oma aknast, kuidas õpilased kohvritega siit ära lähevad. Kohvrirattad muudkui klõbisevad.
Reedel toimus meie Trio lahkumispidu Meriti ühikas. Kohe täitsa ausalt ei oleks ma oodanud, et meie pidu nii vahva tuleb! Triin ütles alguses naljaga, et pidu peab kestma hommikuni ja nii see lõpuks oligi. Rahvast käis väga palju, kes tantsis, kes kastis lilli, Hugo ja Artur tegid sigarit ja jõid viskit, The Epic French Guy õpetas kõigile ühise tantsu ja ei puudunud ka "võõrad". Viimane vapper lahkus kell 7.30 ja mina, Triin ja Artur magasime oma üürikesed unetunnid diivanil. Hommikul käisin poes ja tõin kõigile pizzat, et suureks koristamiseks jõudu jätkuks. Ja koristada oli palju!
Jacopoga!
Nagu ikka - Dennise, Hugo ja Meritiga :P
Artur - The Brasilian :)
Suuur kalli :)
Hugoga!
The epic french guy tantsu õpetamas :D
Täna käisime Triinul külas ja vaatasime, kuidas tal pakkimine edeneb. Tema lahkub juba homme. Korraldas meile 100% allahindlusega riietelaada, sest kõike head kraami ta koju viia ei saa. Lennukisse ei lasta lihtsalt piisavalt rasket pagasit. Tegime riisi ja Roel valmistas kastet. Selline mõnus jutustamine ja olemine.
Tuju on kuidagi melanhoolseks ja sentimentaalseks kiskumas. Täna vist jõudis päriselt kohale, et kohe on läbi. 5 kuud saab läbi. Ei kujuta ette, kas enamusi inimesi üldse enam näeb. See on see hüvastijätmisel lubamine, et kindlasti me veel näeme. Kui palju nendest lubadusest lõpuks järele jääb - eks tulevikus näen. Juba mõtlesin, et millised on need laulud, mida kuuldes alati Saksamaa meelde tuleb ja millised on need mälestused, mis kunagi meelest ei lähe. Kindlasti mitmed :)
Veel pärleid:
Meie armas Charly Max - Hugo ja Audrey.
Tal lihtsalt tuli tuju.. Sobis küll :D
Alati õnnelik Roel :D
Enne esmaspäevast ja seekord viimast Sausalitost :)
Triin kinkis wc-paberit. Miks? No seda läheb alati vaja ju.. Tõsi!
Järgmise korrani, armsad :)
