Tegemist on nii palju olnud ja võib-olla blogimise viitsimist liiga vähe. Vabandan ^^
Vahepeal oleme trioga jälle palju ringi trippinud. :)
Gosslaris käisime väga vanas ja siiani enam-vähem töökorras mäekaevandusmuuseumis, kus kaevandati metalli. Sai alguse juba siis, kui elektrit veel ei eksisteerinud ja mehed küünlavalguses mitmesaja meetri sügavusel pimedas tööd tegid. Pretty awesome oli seda ise näha.
Sügaval sügaval maa sees.
Kaevurid ^^
Peale Gosslarist tulekut mõtlesime, et oleme töökad ja teenime raha. See kulub alati ära. Siin toimus "Saksamaa suurim ülikoolipidu" Die Nikoparty ehk jõulupidu. Reedesel päeval käisime nö. pidu üles ehitamas. Mina ja Merit kleepisime üle nelja tunni plakateid kahekaupa kokku, et nendega saaks rõduääri katta. Roel ja Triin joonistasid hiiglasuurele plakatile olulist infot. Ja hiljem tegime muud nipet-näpet. Laupäeva öösel läksime taas tööle. Triin juba kell 22 paiku, sest töötas baaris ja müüs meile tasuta kokteile ^^ Ja meie Meritiga alustasime koos teistega kell 4 nö. peo lahti võtmist. Ja raha tuli :D
Meie "vaheldurikas" töö. Merit rebis kleeplindi tükke ja mina kleepisin plakatid kokku. :D
Triinu ja Reoli meistriteos. :)
That's how we do it!
Ja siis oli pidu. Triinu kokteilibaar :)
Meil oli mahti natuke peost ka osa saada ^^
Natuke käis rahvast ka.
Ja varahommikuks oli alles paras segadus. Õigemini rõvedus :D
Ja meie tohutu entusiasm enne koristamist :D
Siis otsustas meie 1/3 triost teised maha jätta ehk Triin läks nädalaks Šveitsi rulluisutamisega esinema. :(
Siis armas Erfurt. Ilmselt siiani minu lemmiklinn. Meil küll oli tohutult külm, aga linn oli ilus ja seal oli hea jalutada. Selle reisi pealt leidsime endale kolm lõbusat vanderselli ka. Nende huumor meenutas eestlaslikku sarkasmi ja saksa keel oli niivõrd hea, et saime ise neilt õppida, samas oli julgust nendega saksa keeles rääkida, sest nad ise pärit itaaliast, poolast ja hollandist. Õhtul käisime veel nende juures peol, jõime hõõgveini ja mängisime aliase laadset mängu. Was fun :)
Erfurti vanalinn.
2/3 teisest lahedast triost. Marcin ja Morten.
Ülisuur Lebkuchen ^^ Yum!
Enne jõuluaega kutsus üks koorikaaslane meid endale külla piparkooke küpsetama, hõõgeini ja teed jooma ja advendilaule laulma. Selline kutse, et tule külla, laulame advendilaule, kõlas minu jaoks veidi naljakalt, eestlased nii ei tee, aga õhtu kujunes väga armsaks. Meid oli 6 neiut, hästi palju magusaid küpsiseid ja koogikesi ja veel rohkem põlevaid küünlaid. Tuli veidi isegi jõulutuju sisse, veidi.
Christine korraldas enne jõule enda juures traditsioonilise Saksa Feuerzangenbowle joomise. Mis see on? See on suur metallist pott, mille sees on hõõgvein või punane poolkuiv vein. Poti peale asetatakse metallist alus, mille peale omakorda läheb suur koonusekujuline suhkrutükk. See suhkrutükk valatakse üle rummiga ja see rumm pannakse põlema. Suhkur karamelliseerub ja sulab joogi sisse koos rummiga, millest küll enamik alkoholi ilmselt põlemise käigus kaob. Hea maitsega, kuum ja sobib talveõhtusse :)
Lahe oli see, et Christine elab teisel korrusel ja tema korteri akna taga on suur katus. Pidu toimus katusel. Ronisime aknast välja, seal oli suur laud imemaitsvate isevalmistatud küpsistega. Üks ütlemata mõnus õhtu!
Ja kunsti tegime ka õhtu lõpuks. Iga külaline tegi oma käe värviga kokku ja jättis oma käejälje lõuendile. Hea meenutus!
Feuerzangenbowle!
Mälestus kunstiks!
Vahepeal olen suutnud oma seljale nii viga teha, et ei saa hästi istuda ega astuda. Ema-isa tõid mulle hobusesalvi. Isa ütles, et nüüd saan valida, kas olen hobune või olen poni. Pudeli peal on kirjas ka, et kindlasti mitte manustada paljale nahale (?!?) ja ka mitte tundliku nahaga ponidele (?!?). Nojah, nahk seljal on veel alles, aga valu on ka veel alles. Kuigi, täna vist nagu oleks grammi võrra väiksem :) Go pony!
Jah, emme-issi käisid siin! Karmen ja Raimo olid ka kaasas. Rentisid Frankfurtist ilusa Seati ja põrutasid mulle Göttingeni külla. Nii armas oli :) Jõulude eel täpselt. Uudistasime minu linna, nautisime nii Göttingenis kui ka Hannoveris, läksime kõik koos hulluks Primarkis, otsisime parkimiskohti, ekslesime Hannoveris, tegime ilusa jõululõuna (Raimo kokkas nii hea toidu kokku) ja jõime ka pisut hõõgveini.
Nii tore oli koduseid siin näha!
Kohe kui teised lahkusid, jõudis kätte 23. detsember ja uus külaline. Siim mõtles ka, et mis ta oma vaba ajaga sõjaväest ette võtab ja sõitis mulle külla. Jõululaupäeva veetsime neljakesi - trio ja Siim. Olime Meriti juures ja tegime Harry Potteri maratoni (või LoL'i maratoni). Kokkasime terve päeva küpsiseid ja õhtuks tegime eesti verivorsti, minu rattaga vanaema praekapsast, mõnusa jahukastme ja Kerttu tegi ahjukartuleid (mis olid söödavad ja isegi kirjeldaks neid sõnadega "väga hea"). Meie jõuluöö lõppes alles kell 3 ja siis jalutas iga roju oma koju.
Siim jäi terveks nädalaks ja olemine oli päris mõnus. Nii nagu vanasti kodus, ainult Mondeo Airlines ja veel mõni pudin oli puudu. Aga üldiselt tõi see mulle veelkord peale tunde, et nüüd võiks juba koju. Ehk siis - natukene üle 40ne päeva veel. :)
Emme-issi :)
Noorpaarike!
Varajane jõululõuna :)
Jõuluturul proovisime munapunši ära!
Harry Potteri maraton ja jõuluõhtu :)
Pidu Estonian Style ^^
Päris jõulusööma!
Aastavahetuseks oli järel jälle ainult Trio. Aga pidu tuli kõva ja vana aasta lahkus kõva pauguga. Olime Meriti tudengikülas kõrvalühikas, kokku sai meid kuskil 13, valasime tina, tegime booli , tantsisime, ajasime juttu, sõime - no kõike, mida vana aasta viimasel õhtul tegema peab. Ja isegi "Dinner for One'i" vaatasime. See on Saksamaal täpselt sama traditsiooniline vana aasta õhtu programmis kui meil Eestis.
Piduruum :)
Valasime tina :)
Välku ja pauku!
Trio soovib head uut! :)
Uue aasta algus on alanud huvitavalt või äkki on õige sõna hoopis veider. Lõhkusin kohe alguses tassi ära, mis läks nii mitmeks killuks, et ma nüü ei tea, kas see on hea või mitte. Ma igatahes loodan, et toob mulle õnne. Minu valatud tinaplönnilt lugesid teised välja kaks kujutist - embrüo või armastus. Esimesele väga ei panustaks, aga teine - kes teab, kes teab :).
Ja muidugi veel enne uue aasta algust sai minu perekond suure uudise. Oli hommik, minu telefon oli väljas, arvutisse polnud veel jõudnud ja siis helises Siimu telefon. Karmen helistas, väga elevil ja küsis, et kas Kerttu ka seal on. Siim andis telefoni mulle. "Jaa, kuulen." "Tsau, kuule, mul on sulle suur uudis!" Minus kohe kasvas elevus, midagi juba aimasin... "Raimo tegi mulle eile abieluettepaneku! Ja suvel on pulmi oodata!" Wow! :) Nüüd olen isegi mõelnud pidevalt, mis kleiti Karmen kandma peaks, mis kleiti ma ise tahaks, millised pulmad tulevad, kes on külalised, kuidas tüdrukuteõhtu välja näeb. Ja veel nii palju muud ^^
Kes seda uudist esimest korda siit loeb, siis asi on tõesti väga värske. Meie elevil noorpaar pole veel jõudnud kõiki armsaid läbi helistada :)
Ja siis sai Kerttu ema-isaga kätte oma uue kõvaketta, mille Andi nii hoolega mulle ette valmistas. :) Aitäh, totu! Ja siis võttis Kerttu selle arvuti ise lahti, kruvis ja puha. Kruvikeerajat polnud, siis kasutasin head teravat nuga. Ja hakkama sain. Andi juhendas mind lolli ja nüüd töötab mu arvuti palju ilusama häälega, kokku ei jookse ja on palju kiirem. YAY! Kes mind teab, siis see neiu ilma arvutita ei ela.. jah.
Triot ootab 9-12. jaanuar ees suur reis. LONDON! Saime Bremenist Londonisse 30 eurosed piletid edasi-tagasi ja mõtlesime, et sellist asja ei saa kasutamata jätta. Couchsurfist leidsime endale ka tasuta öömaja. Juba leppisime minu klassivennna Holgeriga kohtumise kokku, ta näitab meile natukene linna. Üldiselt panime enda jaoks ka kokku terve reisiplaani. Nii pikka aega seal ei ole ja tahame aega maksimaalselt kasutada. Will be awesome! :)
Veel pärleid:
Göttingeni Trio esitleb Teile - eestlaste raskused prügisorteerimisega Saksamaal!
Isegi kodumaast kaugel oleme koduse kraamiga hästi varustatud!
Ükskord lebas raamatukogus üksik jalg..
Lõpuks avati Göttingenis minu maitset kohvik, hubane ja mõnus. Café Maria!
Kas keegi uusaasta lubadustest ka rääkida tahab?
Ma olen neid igal aastal teinud, kuigi eelmise aasta oma ei mäleta. ^^ Üleelmist aga küll. Ja mis siis see aasta. Mõtlesin, et mulle on ikkagi oluline magistrisse ka edasi saada, seega võtan eesmärgiks keskmist hinnet kõrgendada. Kui palju.. no ma pole veel välja arvutanud. But I will! :D
Ja siis mõeldakse veel eelmisele aastale tagasi. Klišee võib-olla, aga ma räägin ka oma möödunud aastast. Räägin heast :) Ja ma pean ütlema, et see oli igavesti lahe aasta! Oh neid inimesi, kellega see aasta sai veedetud! Ja enesetundmaõppimist.. ja muidugi veel projekt ja neiu Tirtsu ja Reform ja reisimine ja mu armas Tartu. Ja kodu õppisin hindama rohkem kui kunagi varem :)
Siinkohal tahan veel südamlikult tervitada armsat Kaisat, kes süstis minusse motivatsiooni see blogipost lõpuks ära teha :D Ole tubli Kaisu!
Järgmiseni, mu armsad!
