Long time no see!

Pole lausa kaks nädalat siia väga asja saanud - parandame selle vea nüüd. :)

Eelmised kaks nädalat olid suuresti hoopis nö. Eesti lainel, sest Kuressaares korraldatud projekt tahtis nüüd aruannet saada ja see võttis päris mitmeid tunde. Nüüd on asi valmis, pärast mitmetunniseid küllaltki lõbusaid Skaipimisi Kristi ja Jüriga. :)

Kool läheb sama rada pidi, täitsa mõnusalt ja vaikselt tekib juba mõtteid, et mõningad asjad tahavad semestri lõpuks ka tegemist.Näidendi pikkus peaks ulatuma 12 leheküljeni.

Mis siis huvitavat toimunud :

Kolmapäeval, lausa eelmisel kolmapäeval, 20.11, toimus siin Göttingengis Tartu Ülikooli professori loeng "Saksa kultuuriruum Baltikumis". Loenguruum sisaldas eestlasi tavatust rohkem, loengu tempo oli vana hea eesti aeglusega ja Merit ja Kerttu tundsid end loengus targematena, kui siin Göttingenis kunagi varem. Loengusari jätkub kolm nädalat. Teisel nädala me juba ei jõudnud.

Göttingenis avati jõuluturg.

Mulle küll ei ole Göttingen suure linna muljet jätnud, aga jõuluturg on siin eriti uhke. Terve keskplats linnavalitsuse ja kiriku ümbert on väga tihedalt puidust majakesi täis. Igalpool jõulutuled ja tohutu mass. Pakutakse ainult hääd-paremat: Bratwurst (erinevaid maitseid ja suuruseid), Crepps (õhukesed pannkoogid nutella või bananaai või likööriga või mis iganes lisaga), Glühwein (hõõgvein), heisser Metz (kuum alkoholiga meemaitseline kuldkollane jook), tohutult erinevaid maiustusi, pähkleid karamellis, Scmalzkuchen (väikesed friteeritud saiakuubikud erinevate lisadega... I could go on forever! Mõnus! :)

Heisser Metz :))

Göttingengi Trio käis sel reedel Hannoveri Ooperit vaatamas. Giuseppe Verdi "Maskiball" ("Ein Maskenball").

See oli omaette seiklus. Käisime suure seltskonna ja tellitud bussiga. Selgus aga, et kiirteid ei saa usaldada. Üle tunni aja veetsime ummikutes ja tekkis hirm, et ei jõuagi ooperisse õigeks ajaks. Bussijuht pidi ka kiirteed vahetama, sest teel oli juhtunud autoõnnetus ja üks kiirtee oli suisa kinni pandud. Aga me jõudsime ja astusime ooperimajast sisse täpselt minut enne etenduse algus. Palusime vabandust, kui inimestest mööda trügisime teel oma kohtadesse, aga nemad juba teadsid: "Oi, kas teie olete need tudengid Göttingenis, kes ummikusse jäid?" Meie jah. Terve etenduse algus lükati meie pärast pisut edasi ja ma imestan selle headuse üle tegelikult, sest Ooperisaal oli suur ja täis. Kannatlikud inimesed :)

Etendus ise meeldis mulle tänu oma tohutule kostüümidraamale - epic on see sõna, mida kasutada. Kui ma üldiselt taolise muusika austaja eriti ei ole, siis laval sobis kõik nii hästi kokku ja kui muusikaline pool ei meeldinud, siis sai kostüüme nautida. Tõeliselt mõnus!

Tohutu ummik kiirteel.

Neiud Hannover ooperis :)

Jõudsime tagasi hilja öösel ja pidime järgmisel päeval juba kell 5 rongil olema. Mina magama ei saanudki. Mõne minuti pikutasin voodis ja siis asusin endale kohvi tegema.

Ja nüüd.. minu selle aja hirmsaim kogemus.

Kõndisin kell 4.20 mööda inimtühja tänavat rongijaama poole. Kellaaeg selline, et kedagi liikumas polnud. Järsku sõitis minu juurde jalgrattaga noormees. Küsis, kas ma tean, kus pool kesklinn on. Ta rääkis halba saksa keelt ja küsisin, et kas inglise keeles on ehk parem seletada. Abivalmis inimene, tahtsin, et ta aru saaks. Noormees ei tundunud kuulavat, keerutas end oma ratta seljas ringi ja hoidis kummaliselt lähedale. Näitasin käega suunda ja järsku tundsin, kuidas ta käsi minu koti peal oli ja seda kätte üritas saada. Tõmbasin koti kiirelt ta käest ära, pöörasin end ringi, korraks jõudsin veel otsagi vaadata ja siis pistsin jooksu suurema tänava poole. Hirmul on suured jalad - pole mina nii kiirelt enam ammu jooksnud. Kannan tavaliselt pipragaasi endaga kaasas. Janar kunagi ostis, aga siiani pole vaja olnud. Jooksu peal otsisin selle kotist välja, juhul kui ta oma rattaga mulle järgi sõidab. Aga ta ei sõitnud. 

Ma olin kergelt öeldud šokis. Helistasin Meritile, et ta seal ettevaatlik oleks, sest pidime seal kokku saama, aga minu hirmujooks oli mind juba ammu kaugemale viinud. 

Mind hirmutab asja suvalisus. See, et ma juhtusin valel ajal vales kohas olema, muutis mind ohvriks. Täiesti suvaline valik. Ja kuidas saaks end sellise asja eest kaitsta? Noormees ei tundunud ise väga teadvat, mis ta teeb, kogenud ilmselt mitte ja Hugo arvas, et ta võis isegi veelgi rohkem hirmul olla. Täitsa võimalik.

Pettumust valmistab lihtsalt see, et abivalmidus võib kurjalt kätte maksta, sest taolisi inimesi on kahjuks olemas.

Olenemata sellest jubedat hommikust, läks päev aina paremaks. Võimatu sealt vist halvemaks üldse minna..

Läksime 10se rahvusvahelise kambaga Bremenisse. Kell 5.04 väljus esimene rong, pärast kolme rongisõitu olime hommikusöögi ajaks Põhjamere äärde põrutanud. Selle tasuta sõitmisega võib siin ära harjuda ^^

Bremenhaven oli meie esimene sihtpunkt. Ilus sadamalinn. Raske on kirjeldada, kui hea tunne seal olla oli. Tänavad olid laiad, palju ruumi, palju õhku, meri ja lained. See oli uskumatult hea vaheldus Göttingengile. Arutasime teistega, kuidas Göttingen ja tema alati pilves taevas oma halluse ja madalusega tohutult rusuv on. Kõigil oli sama probleem, et energiat lihtsalt ei ole, tuju ei ole, raske on olla. Ja siis seal mere kohal, kus oletatavasti võis lõppema hakata Saksamaa piir, sai pilvemonstrum otsa ja algas selge taevas.

"Seal, kus Saksamaa lõppeb, seal on päike." See oli meie väike kibestunud nali. Aga selge taevas tuli lähemale ja seal samas mere ääres saime meie ka päikest. Ülim rõõm, tõepoolest! Ma ei oleks osanud arvata, et kunagi päikesest nii palju rõõmu oskan tunda. Võiks ju mõelda, et iseenesest mõistetav asi, see päikese olemasolu. Aga ei ole..

Pealelõunal võtsime rongi tagasi sisemaa poole - Bremenisse. Ilus linn, ilus arhitektuur. Ronisime ka Toomkiriku otsa ja nägime linna kõrgemalt. Ka jõuluturg oli avatud ja see oli veel veel suurem kui Göttingeni oma. 

Siin on komme, et kui ostad Hõõgveini, siis maksad kõigepealt joogi eest ja kuna jook antakse sulle armsas tassikeses, siis peab tassi eest panti ka maksma. Kui tassi tagasi viid kenasti, saad oma raha tagasi. Mina oma raha tagasi ei tahtnud, armas suveniir :)

Oli tõesti armas päev ja õhtul kojujõudes tabas mind ikka tohutu väsimus. Polnud öösel maganudki ja päris emotsiooniderohke päev ka.

Willy-Brandt-Platz

PÄIKE !

Unine 2/3 Triot

Meie väike armas seltskond

Bremeni linna moosekandid

Toomkiriku torni tipus

Osa jõuluturust :)

Väsinud ent siiski heas tujus :)

Täna puhkan!

Ja siin on veel igasugu vahepealseid pärle:

Merit leidis uue veiniklaasi endale.

One night in Barracuda!

Sportlerparty. Keegi avastas, et oleks hullult lahe paberipuru inimestele pähe loopida ^^

Dennis ja Triin Barracudas.

Los geht's, Mädels!

Sportlerparty.

Olge tublid!

Natuke tahaks ikka kodu ka! Kartulisalatit ja verisvorsti sööks küll.. ^^