Campus!

Mõtlesin, et tahan teile natukene aimu anda, kuidas ülikool Göttingenis asetseb. Et kui Tartut peetakse ülikoolilinnaks, sest ülikoolihooneid on igalpool üle linna laiali, siis Göttingeni linna koht vist võibki öelda, et see on üks suur ülikool ise.

Alustan raamatukogust, kuhu ise veel päris sisse saanud pole, aga esimestes ruumides juba uudistanud. Nimelt on sisenemiseks tarvis üliõpilaskaarti (Studentenausweis), mis peaks minuni esmaspäeval jõudma.

Üks suurimaid raamatukogusid tervel Saksamaal koos oma 7,7 millioni meedia ühikuga. Keegi tark teadis rääkida, et hoone pidavat maa alla ka veel viis korrust minema.. JAA, see on iga päev avatud kella 1-ni öösel! Oh that studying, that will take place there! Nüüd peab ainult kooli algust ootama jääma..

Vaade Plats der Göttingen Sieben'i poolt (lähemalt allpool) 

Vaade kesklinna poolt

Kesklinnas asuva Campuse keskne koht on justkui suur plats, mida kutsutakse Plats der Göttingen Sieben. Selle ümber on koondunud mõned ehk tähtsamad hooned. Näiteks ka raamatukogu on selle juures. 

Minule praegu kõige tuttavam on Zentrales Hörsaalgebäude, mis väljast näeb välja nagu üks suur hunnik betooni, aga sees on palju erinevaid loengusaale, väga ruumikas ja seal asub ka mu väga sügavalt armastatud söökla - die Mensa!

Vasakul Platz der Göttinger Sieben ja paremal hunnik betooni ehk ZHG

Ja kuna ma die Mensat nii väga armastan, siis tegin menüüst ka pilti, cause it's just that awsome!

Ümber platsi asub veel juurahoone ja veel miskit.

Ja muidugi võtab silmist kirjuks kogu see hunnik jalgrattaid, mida igalpool näha võib! Meile ka soovitati ikka rattad muretseda, sest kõik kasutavad neid ja kiireim viis siin linnas liikuda. Erinevates facebook'i kommuunides ja ühikaseintel võib näha kuulutusi, et 50€ eest võib juba sõidukorras ratta saada küll. Ise siin neiudega mõtlesime, et "Mis rattad!?! Me teeme trenni hoopis ja kõnnime." Aga kui ma õhtuti pärast teist korda linnaskäiku avastan, et tegelikult olen maha kõmpinud juba vähemalt 10 kilomeetrit (kui otsustan linnas paigal seista ja üldse mitte liikuda) ja jalad annavad pisut tunda, siis tundub üks istet omav ratas päris hea asjana. Ma veel mõtlen selle üle :)

 Rattad, rattad, rattad vol.1

Rattad, rattad, rattad vol.2

Ja siis käid mööda linna ringi ja näed igalpool, igal sammul silte, mis näitavad, et nüüd see hoone on ka ülikooli oma. Ja neid on palju.. väga palju!

Kohe Göttinger Sieben'i platsi kõrval teel juba minu ühika poole on järgmine kompleks, kuhu mina veel oma jalga tõstnud pole.

Eile, 10.10, oli siin esimene päikesepaisteline päev. Samas üritasin ka kogu bürokraatiliste toimingutega ühele poole saada, aga miskipärast see ei taha üle õnnestuda. Kõik võtab aega ja muudkui jooksutatakse ühest kohast teise.

Samas mõtlesin, et kui mind ajab närvi see, et pangakonto avamine võtab nädala, pangakaardi ja koodikaardi saamine omakorda mitmeid päevi, see et poodides ei saa alla 10€ arveid kaardiga maksta, siis  küll ma olen alles oma mugavustsooni sügavale kukkunud. Need pole päris esimesed maailma probleemid :D Ehk siis Kerttu võtab nüüdsest natukene vabamalt ja üritan kohaneda natukene vähemate mugavustega, kui neid mu armsal Eestil mulle pakkuda on.

Muide, ka põhjamaad vedasid mind täna alt. SEB otsustas, et ei taha mulle rohkem võõrast pangaautomaadist sularaha anda. Minus kasvas juba hirm, et mis nüüd lahti, aga kontoga tundub asi toimivat. Ehk siis tuleb mõne targemaga ühendust võtta. Tere, klienditeenindus!

Mis tuletab meelde, et pole ühegi ebameeldiva klienditeenindajaga siiani kokku puutunud. Kui välja arvata noor neiu telefonipoes, kes ei paistnud teadvat, et ID-kaart isikut tõendav dokument üleüldse on. No juhtub, now she knows :)

Täna on jälle "las kallab" päev. Jõudsin hommikul välised toimetused ära teha ja õnneks jõudsin enne vee saabumist tagasi. Vihmavarju pole endiselt muidugi ostnud, mis on natuke rumal minust. Või siis see on protest kogu selle niiskuse vastu. Jah! I ain't afraid of you!

Päikeseline päev aga pakkus ilusa jalutuskäigu.

Ja õhtud siin Göttingenis on tõepoolest pakkunud seda, mida erasmuslaste kohta ikkagi räägitakse. Kes muidugi nende juttudega kursis on. Võib öelda, et enamik inimesi siin on väga aktiivsed ettevõtjad. :D Ma tunnen end nende kõrval vahel vanana või siis laisana - kaks ühest. Aga veel päris alla pole andnud!

Promo toimub läbi facebook'i. Lõunal saad kutse ja õhtul juba miskit toimub. 

Mul on tegelikult hea meel, et siin on võimalus igal õhtul kuskile minna. Väike igatsus pursib endiselt peale vahel ja neil hetkedel on hea end tegevuses hoida. 

Uusi nägusid on nii tohutult, aga mingi väike oma ring on juba tekkinud ja see on täitsa armas :)

Kolmapäeva õhtul kutsus meie Exchange Buddy Dennis meid endale külla. Tegelikult peaks minu EB olema Zamin, aga Dennis on mind sujuvalt enda külje alla võtnud, sest teised ka temaga ja ta on päris aktiivne meil.

Dennisele meeldib süüa teha ja siin on tema meisterdatud Flammkuchen, leegikook, nagu me seda kutsusime. Seda taigataolist alust müüakse poes ja peale pannakse tavaliselt vorsti ja sibulat. Kuna Katri on meil taimetoiduline, siis oli laual suurem valik. Nõuab madalama taseme kokakunsti tundmist, mis sobib minule väga hästi! Muide - minu tänane lõunasöök olid nuudlid. JAH! Nuudlid. Endiselt nuudlite lainel :D

Vasakult: Austraallane Audrey, sakslasest Exchange Buddy Dennis, austraallane Hugo ja pildilt välja jäävad brasiillane Artur, juba jutust läbikäinud Katri ja armas Göttingeni trio.

Mida ma soovitan kõigil söögi-joogi huvilistel proovida on Federweißer. See on värskelt valminud viinamarjadest pressitud vein, mis on mingit imepidi väga magus, õrnalt gaasiline ja üleüldse vist parim jook, mida siinmail saanud. Ema, isa, Karmen ja Raimo - proovime ära teiega, kui külla tulete!

Teistega ka, aga te peate külla tulema! :)

Eile õhtul avastasime, et ka Campuses on klubi. Nimelt üks järjekordne väga ettevõtlik erasmuslane arvas, et neljapäeval peavad kõik sinna minema. Koht oli vahva. Keldris ja muusika oli tõesti hea. Saime tantsida.

Triinuga lahkusime vara, sest tema vana rulluisutaja pidi hommikul kell 5 Belgia poole startima, et esinema minna ja mina olin talle moraalseks toeks.

Aeg läheb tegelikult päris kiiresti, aga koolialgust ootan enim. Ühikatuba on muutunud hubasemaks. Täna soetasin endale lõhnaküünlaid ja punase pleedi. Elu tuleb ise ilusaks teha :)

Ehk siis - järgmiseni!