Vasakult: Triin, Kerttu, Merit!
Muidugi oli tarvis Triinuga koos tema esimene õlle teha. Olime Meritiga eelnevalt terve päeva vihmases Göttingenis jalutanud ja nii raske oli ennast ühikast välja ajada. Aga hakkama saime ja iganes tore õhtu oli! Kohtusime veel eriti värvika kujuga, minu exchange buddy Zamin'i sõbraga. Värvikas kuju, aga pole kindel veel, kas just heas mõttes. Ilmselt talle meeldibki esimesel korral šokeerida, aga jutu järgi saime aru, et alkohol on tema parim sõber ja nii kohatuid nalju pole enam ammu kuulnud. Ja selgus, et Saksamaal võib pärast ühte õllet veel autorooligi istuda. Ei tundnud end selle segase autos eriti kindlalt küll .. :D
Autoga võib sõita kuni 0,5 promilli ja rattaga 1,5 vist.
Esmaspäevasel Welcome Day'l saime teada, et vahetusõpilaste üks suurimad probleeme ongi purjus peaga rattaga sõitmisega vahele jäämine. Trahvide maksmisele minevat hulk raha.
Autoga võib sõita kuni 0,5 promilli ja rattaga 1,5 vist.
Esmaspäevasel Welcome Day'l saime teada, et vahetusõpilaste üks suurimad probleeme ongi purjus peaga rattaga sõitmisega vahele jäämine. Trahvide maksmisele minevat hulk raha.
Iga õhtu on meid siiamaani välja viinud. Ise oleme naljatlenud, et nii me kaua vastu ei pea. Mitte et õhtuga kaasneks alati midagi hullu, aga kindlasti kaasneb sellega vähe und. Esmaspäeva hommikul vaatasid mulle peeglist otsa kaks väga punast silma. Lubasin endale, et järgmine uni tuleb pikk ja korralik. Tuli ka :)
Esmaspäev tõi üldse palju uut informatsiooni ja samas lõi pähe sellise segaduse, et ei teagi, kust alustada. Igasuguste bürokraatlike toimingute nimekiri on jõle pikaks läinud, aga algust ei saa sellega teha enne, kui pangakonto on avatud. Ja meie naiivsed eestlased mõtlesime, et esmaspäeval teeme konto ja teisipäeval võime juba nimekirja kallale asuda. Oh meid rumalaid eestlasi. See siin on Saksamaa, mitte mingi väike arenenud IT-riik.Loodetavasti on konto avatud neljapäevaks ja siis saab ridapidi tegudele asuda.
Vahetusõpilaste arv Göttingenis ulatub 600 inimese ligi.
Lisaks Triole on meiega nüüd tihedalt koos ka soomlane Katri, kes juurat õpib.
Lisaks pangakontole, tegime ka sissekirjutuse Göttingeni linna. Päev oli hästi korraldatud, nii et meie ei pidanud kuskile minema, vaid meie juurde tuldi. Kaasnes väike ringkäik linnas ja esimene lõunasöök kooli sööklas. Die Mensa!
Ja see on koht, millele võiks ühe jutulõigu kulutada küll.
Mensasse viivad suured trepid, mille juures on juba ekraanid, kus kogu menüü kirjas. Ma arvan, et nimekiri ületab nii mõnegi Kuressaare restorani menüü toitude arvu. Trepist läheme edasi üles ja meile vaatab vastu suur saal erinevate lettidega. Saal oli rahvast täis ja ilmselt oleks olnud väga raske seal endale mingi valik teha, aga lettide kohal olid suured valgustatud sildid, millel kirjas, mis toitu siin parasjagu pakutakse. Näiteks pasta, supid, taimetoit, grill, kana, liha, jne. Läksid soovitud leti juurde ja sealne inimene täitis su söögisoovi. Keskel asus veel magustoitude ja salatite lett. Salati said ise kokku panna kõikvõimalikest komponentidest, mis hiljem kaalu järgi endale hinna said.
Minu brokkoli-nuggetid riisi ja apelsini-porgandi salatiga läksid maksma 2.50 näiteks. Soodne värk!
Ma vist olen veel mõned järgnevad nädalad sellest korraldusest ja valikust vaimustuses :)
Nüüdsest olen ka Saksamaa numbri omanik: +49 176 66275683
Esmaspäeva õhtu jätkus mehhiko restoranis, kuhu Dennis meile kümnese laua broneeris. Eriline aeg, sest kõik, mida menüü pakkus, oli poole hinnaga. ^^
Astusin eile 9.15 ühikast välja ja tagasi jõudsin 00.24. Siis tundus mu ühikatuba ikka päris armas juba. Eriti see voodi siin :)
Pühapäeval käisime õhtul jalutamas - mina, Merit, Triin, Katri ja Dennis. Pime oli juba, aga väga soe.
Kas te teate seda kergendustunnet, kui miski võõras hakkab natukene tuttavaks saama. Ühikas olles ei ole enam sellist tunnet, et kõik seal teisel pool tundub liiga uus. Mulle vist jõudis siis kohale, et nüüd olen uues paigas ja siin on palju, mida avastada. Göttingen on väga ilus, tekitab koduse tunde väga kiirelt. Ta on nagu Kuressaare ja Viljandi ja Tartu. Sellise hea feelinguga koht.
Võib-olla oli asi ka selles, et sügis ja selle värvid toovad alati kuidagi soojema tunde ja äkki võib selle kadumist talve saabudes karta. Aga sinnamaani on veel aega ja senikaua vähemalt on hea.
Tunnen vaikselt tänavanurki ja hooneid ära, oskan lihtsalt koju tulla ja saksa keele oskus tunnetab mingit paranemist. Kõlab nagu kohanemine :)
No comments:
Post a Comment