Tunne nagu "Erstie"!

Alustan heaga - postkasti on selle nädala jooksul veel kaks kirja Deutsche Bank'ilt potsatanud. Esimene taaskord mingi koodide jada, TAN-koodid. Ja teine ja viimane oli see kauaoodatud pin-kood. YAY! 

See tähendab, et homme hommikul saan ühikaga ka kõik asjad korda :)

See nädal on alanud jälle igasuguste toimetustega. Ma ikka mõtlen, kui hea, et meil kaks nädalat vaba oli. Alguses arvasin küll, et mis ma kogu selle vaba ajaga teen, aga seda polegi nii palju olnud. Uut informatsiooni on nii palju, et kõigel ei suudagi järge hoida.

Kõige naljakam on see, et kuigi ma olen ühikast kooli iga päev üks või kaks või rohkemgi kordi käinud, aga endiselt avastan end vahel tänaval ja mõtlen, et oot.. kas see on ikka õige tänav. Näiteks täna märkasin, et mu lähedal asub suur kool, mille nimi on "Vendade Grimmide kool". Jah, veider. Aga polnud seda varem märganud ja sattusin totaalselt segadusse. Ohmind.

Käimasoleva nädala nimi koolis on Orientiuerungs-Phase ehk siis sisseelamisnädal või rebastenädal Eesti mõistes. Esmakursuslasi nimetatakse Ersties (hellitavalt esimesed). Igal erialal on omaette üritused terve nädala vältel. See on rohkem mõeldud tõesti esmakursuslastele ja eelkõige sakslastele, aga meil soovitati ka osa võtta, sest saab igasugu infot korralduse ja üleüldse eriala ülesehituse ja muude võimaluste kohta ülikoolis teada. 

Ja muidugi näeb igasugustes naljakates riietes tudengeid linna peal.

Täna käisin ühes väiksemas raamatukogus. Kell oli pisut 10 läbi, aga hoone esine oli valgetes kitlites õllet joovaid ja suuri boomboxe kandvaid nägu täissoditud tudengeid täis. Nad sattusid segadusse, kui nende juurest mööda kõndisin. "Kas sa oled erstie?" "Miks sa riides pole?" "Kas sa oled see neiu, kes haigeks jäi?". Ma ei jõudnud vastatagi, sest küsimusi pilluti nii kiirelt. Lõpuks suutsin vahele öelda, et ma olen hoopis germanist. Väga huvitav vaatepilt avanes seal küll :D

Me oma Göttingeni Trioga osalesime eile, teisipäeval linnarallil. Algus ei tõotanud midagi head. Vihma sadas ja esimene punkt oli nii igav, et haudusime juba igasugu plaane, kui sujuvalt ja märkamatult seltskonnast eemalduda, aga edasi läks paremaks.

Võistlesin oma grupi eest kärurallis.

Kiireim aeg! ^^

Ja õllekastide otsas ronisime ka.

Tehnika oli hea :)

Teisipäeva hommikupoolikul saime lõpuks oma üliõpilaskaardid ka kätte. Arvasime, et käime kiirelt läbi, võtame kaardid ja lähme oma päevaga edasi. Aga ei... Meid ootasid kaks pikka järjekorda, sest kõigi kaardid valmisid samal ajal ja kõik pidasid paremaks nendele teisipäeval järgi minna. Kõigepealt oli tarvis endast pilt teha ja siis järgmisse järjekorda minna, et juba pildiga kaart kätte saada.

Aga õnnelik lõpptulemus on selline :)

Selle kaardiga on võimalik kõike teha siin. Söökla jaoks saab siia raha peale kanda, millega siis maksta on võimalik. Sellega saab raamatukokku, lisaks on see ka rongipileti eest, millega liidumaa piires tasuta võita saab. Lisaks veel Kulturticket, millega päris paljudele üritustele siin tasuta sisse saab. Kindlasti saab sellega igasugu muid trikke veel teha, millest ma veel ei tea. Hea süsteem :)

Täna olime Meritiga tublid germanistid ja käisime esimesel tähtsal Orientierungs-Phase üritusel. Saksa seminari hoones on teatrisaal, millest eelmises postituses pilt ka on. Seal toimusid erinevad lühiettekanded õpitavatest erialadest ja suundadest. Lisaks räägiti muudest huvitegevustest nagu teater, sport, huviklubid jne. 

Alguses päevaplaani nähes mõtlesin küll, et kes see jaksab neid ettekandeid kuulata, aga ma tõepoolest jaksasin. Õppejõud ja muud ettekandjad olid entusiasmi täis, rääkisid humoorikalt ja kaasahaaravalt. Huvitav oli kuulata ja tekitas tunde, et siin on tõepoolest väga palju huvitavat teha. Esimest korda leidsin ennast mõttelt, et kas ühest semestrist ikka piisab. Aga eks ikka ja vaatame, kuidas see elu siin edasi läheb :)

Täna õhtul on kavas minna teatrisse, mis seal samas Saksa instituudi teatrisaalis toimub. Armastuslugu nimega "Einer und Eine". Kulturticket võimaldab tasuta sissepääsu ja natuke saksakeelset kultuuri ja näitemängu kulub ära :)

Pean pisut rääkima ka oma köögitoimetustest. Põhjuseid on kaks - ma olen saamatu ja see on naljakas. Üritasin kaerahelbeputru teha (rõhk sõnal üritasin). Kasutasin piima, mille säilivuskuupäev on 11.02.2014. Ise nimetan seda Mendelejevi piimaks. Ei tea kas asi oli selles või milleski muus, sest tegelikult putru olen varem teinud küll ja see on päris hea välja tulnud. Aga see asi, mis mul taldrikul pärast oli... Pidin poole peal loobuma selle söömisest. Kell 19 lähen sööklasse. :)

Järgmiseni!