October 5, 2013

Here we go!

Pärast tundi aega und ärkasin kodus kell 7. Viimane hommik! Asjad olid koos ja justkui valmis minekuks, tunnet veel polnudki. Selle peale ütles üks sõber hästi, et no mis tunnet sa siin ikka taga ajad. Hästi öeldud.
Pärnus tegime veel shoppingu - ID.kaardi lugeja. 20. oktoober hakkab lähedale jõudma ja mina tahan oma kodanikukohust täita ja valida. Ja siis muidugi sakslaste ees eputada, et meil Eestimaal käivad asjad ikka niimoodi. :D 

Riiga sõit möödus uniselt, aga edukalt. Lennujaamas olime päris varakult ja saime seal natuke veel kohvitada ja juttu ajada. Ja siis tuli juba feels peale. Ema luges igasugu naljakaid sõnu peale samal ajal, kui mul väike pisar silmas oli. "Söö korralikult, või vähemalt söö. Asjade õmblemisega pead nüüd ise hakkama saama, või siis oota, kui ma detsembris tulen ja siis õmblen. Pea ennast viisakalt üleval!" "Muidugi pean, nagu alati!" "No ürita seekord!" Ma ju koguaeg üritan :)

Meritile oli see esimene lend. Lennukisse minnes oli kohustuslik lennukikere ka katsuda. Tehtud!
Ja muidugi kohe sai juba saksa keelt kuulda ja väiksele lainele. Lend oli mõnus. Kiirendus, mis tooli tõmbas, väike uinak ja maandumine. Lutsukomm oli suus ja kõrvad said enam-vähem hakkama.



Ja siis ostsime elu kalleima rongipileti. 63 eurot Frankfrudist Göttingeni. 63 eurot!!! Kallim kui meie lennupilet. Jubedus! Rongid olid korralikud, mõtlesime, et saame vanaema kaasa pandud kotlette süüa, aga lahke onu tõstis meie 20 kilosed kotid üles koos toiduga. Üks ümberistumine oli meil ka kohas nimega Fulda. 
Üksinda oleks vist natuke igavam olnud reisida, aga kahekesi oli väga lõbus. Saime lolli juttu ajada ja oma väsimust välja elada. Natuke totud olime.


Göttingenis olid meil vastas meie Exchange Buddy'd, kes meid autoga siis ühikatesse viis. Rosenbachweg 2, tuba 106. Tulge külla!
Kõigil on siin üksiktoad, mis on hea. Koridori peale on wc ja dušširuum ja ühine köök. Köök käib lukus, igalühel on oma võti. Külmkapis on igal oma koht ja võtmega väike kapike ka, kuhu oma toiduasjad panna. Minu kappi oli eelmine elanik jätnud oma asjad, mis mul lubati kogu täiega minema visata. Varsti tegelen sellega.
Süsteem on selline, et igal koridoril on oma vanem, kes siis asju suunab. Ukse taha jäetakse sildike "Küchendienst" ja selle toa elanik peab siis nädala jooksul prügi välja viima ja väikese koristuse tegema. Wc's on silt, et kui rätikud mustaks saavad, visake need minu ukse taha ja ma toon uued. Mõtlesin, et miks üks inimene on endale sellise vastutuse võtnud ja kuidas ta sellega tegeleda jõuab. Ilmselt on üks tubli inimene.

Ja internett käib kaabliga, mille Meriti exchange buddy mulle tõi. JUHHUU! 
Merit ütles minu kohta eile hästi - Internetjunkie. Ja tõsi ta on.

Õhtul viidi meid kohe välja. Proovisime head saksa õllet Göttingeni ühes populaarsemas pubis, mis oli juba eile vahetusõpilasi pungil täis. Muusika oli hea, sai saksa keeles jutustada ja natukene melu nautida.

Nüüd olen skype'i lainel ja mõtlen, et tarvis oleks asjad lahti pakkida. Vaikselt ja targu. Riiuleid on palju, ruumi on ka, nii et isegi tantsu saan siin lüüa. Mida veel tahta! 

Täna liitub meiega Triin, kes õhtuks ka Göttingeni jõuab. Tahame rongijaama talle vastu minna ja enne linna peal uudistada. Ilm on täna natukene niru, vihma sajab, aga ilmselt me ära ei sula ja uudishimu on piisavalt suur. Tuleb kohanemisega pihta hakata!

Järgmiseni!

No comments:

Post a Comment